Käisime täna päevaks Saksamaal, kohe Belgia, Hollandi ja Saksamaa liitumise lähedal Aacheni-nimelises linnakeses. Aachen on kuulus eelkõige seepärast, et Charlemagne ehk Karl suur tegutses ja suri seal. (Karl küsis, miks ma kohe eesti keeles ei kirjutanud ja põhjus on lihtne - olen uhke oma uue teadmise üle, et see nimi rahvusvaheliselt nõnda kõlab, ma ei teadnud seda varem.) Igatahes, viimasest möödunud kaheteistkümne sajandi jooksul pole linnakeses ilmselt midagi muud eriti suurt ja uhkustamist väärt toimunud, kuna Karli nimi paistis seal ikka tõepoolest kõikjal silma. Okei, tegelikult, ega me nägime nende mõne tunni jooksul vaid väikest osa Aachenist, aga selle põhjal jäi tõepoolest selline (ilmselt petlik) mulje.
Aachenis on kaks sellist tõeliselt suurt turistiaktratsiooni: katedraal ja raekoda. Mõlemat uudistasime hoolega, nii seest kui väljast. See katedraal on muide väga suur ja võimas, nii väljast kui seest. Kui tihti tekib kirikuid ja katedraale külastades mul natukene kõhe tunne, siis seal seda ei tekkinud. Võib-olla tema mõnusalt pisut värvilise sisemuse pärast, võib-olla millegi muu pärast, aga vahva oli seal igatahes. Illustratiivset materjali keeldun lisamast, sest nägin fotoaparaate keeravaid silte hoonesse sisenedes, kuigi Karl neist ei hoolinud ja paar klõpsu siiski tegi. Katedraaliga ühte kuulus ka väike treasury ehk siis... varakamber? Pisike aga vahva, soovitan, kui Aachenisse sattuda. Positiivse mulje jättis ka raekoda, oma kaunite ajaloolise hõnguga interjööri ning tänapäevaste tehnikavidinatega (pean silmas igasugu puudutatavaid ekraane). Ei tea, kas varsti enam üldse mõni muuseum, mis ei pakuks audio-giidi teenuseid?
Lisaks nendele turistiaktratsioonide külastamisele jalutasime lihtsalt sihitult mööda linnakest ringi. Peab tõdema, et oli ikka nähtavalt teist nägu, kui Belgia linnad. Majad olid suuremad, teistsuguse (mitte nii muinasjutulise) välimusega ja tänavad õige pisut kõledamad. Ei jätnud mingit eriti sügavat muljet. Küll aga oli mõnus olla keskkonnas, kus ma enam-vähem saan aru sellest, mis mu ümber toimub. Just nimelt, seal olles tekkis mul sarnane tunne, nagu Londonis - ma sain aru, mida inimesed mu ümber räägivad! Belgias olen kuidagi harjunud enamjaolt lihtsalt omas mullis kulgema, välismaailmaga kokkupuude on hoopis teistsugune, kui keelt eriti ei mõista. Aga omamoodi vahva on ka.
Leidsime Aachenist ühe vahva all-you-can-eat sushi koha. See tähendab, et maksime 16 eurot ja sõime nii palju menüüs pakutavat, kui sisse mahtus. Tegelikult olid seal mingid piirangud ikka kah, aga no minu meelest ei ole isegi mitte poole lubatud mahu ületamine kuidagi reaalne. Söögikoht oli päris laheda süsteemi najale üles ehitatud: lauda tuuakse tahvelarvuti ja selle kaudu saad ise endale meelepärast tellida (lisaks ka teenindaja enda juurde kutsuda, arvet paluda, tagasisidet anda, pidevalt oma arvel silma peal hoida). Kokku võis tellida kahe ja poole tunni jooksul kümme käiku, iga käik sisaldas kahe peale kümmet valikut menüüst. Meie andsime alla peale kolmandat käiku. Aga oli igati väärt minemist. Ei olnud just parim sushi, mida me söönud oleme, aga arvestades toidu saamise kiirust ja seda tõesti lahedat erilist kogemust, oleme igatahes rahul.
Aachenisse saab Gentist rongiga kahe ja poole tunniga, sealhulgas vaid üks lihtne ümber istumine. Nädalavahetuse erihind alla 26-aastastele oli 16 eurot edasi-tagasi pilet ja suureks lisaväärtuseks oli täiesti uue Belgia nägemine. Siinkandis näeb rongiga sõites ka muidugi loodust, aga seal Saksa piiri ääres oli pilt hoopis teine. Olen harjunud nägema täiesti tasaseid, kaugele ulatuvaid põldusid, mõned puud sekka. Belgia idapoolses osas on aga loodus hoopis lopsakam, nii palju metsa pole minu silmad ammu näinud. Ja seal olid mäed! Okei, eestlase jaoks mäed, tavalise eurooplase jaoks pigem ikka künkad. Aga oi kuidas mulle see meeldis! Ilmselt olen ma nähtust nii vaimustuses osalt seepärast, et ma lihtsalt ei osanud seda oodata. Tundub, et vahel on hea mitte liiga põhjalikku eeltööd teha.
| Katedraal raekoja aknast (kas ainult mulle tundub või tõesti jälle viltu? ehk arvake ära, kes pilti tegi) |
| Armsad tänavad |
| Ja nunnud prügikastid |
| Karl kahe kahvliga küpsetise kallal |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar