Kolmekümne viies ehk underrated Leuven

Päikesele tuli meelde, et võiks end vahepeal Belgias ka näidata. See tähendas meie jaoks trippimisele rohelist tuld! Alustuseks varustasime end Brüsselis tubli koguse Use-It kaardikestega. Need on needsamad, mida ma siin blogis varemgi kiitnud olen, vürtsitatud kohalike soovituste ja kommentaaridega. Tõesõna, tänu sellisele kaardile saab linnast palju lahedama pildi, kui tavalise kaardiga koos või üleüldse sihitult mööda linna jalutades. Soovitan soojalt! Vähemalt Belgia linnade omad on väga asjalikud olnud meie kokkupuute põhjal. 

Eilne sihtmärk oli linnake nimega Leuven. Postituse pealkiri sai pooleldi ingliskeelne, kuna ma lihtsalt ei leidnud päris õiget vastet sõnale underrated. Aga just selline mitte piisavalt tähelepanu saanud see linn minu meelest on. Alati räägitakse Brüsselist ja Antwerpenist ja Gentist aga minu meelest vääriks ka Leuven oluliselt rohkem äramärkimist.

Leuvenis elab Wikipeedia andmetel ligi 100 000 inimest ja meie faktidega rikastatud kaart ütleb, et seal õpib 50 000 tudengit, sealhulgas viiendik neist välistudengid. Lisaks olin mitmelt poolt lugenud ja kuulnud, et nädala sees Leuven tõepoolest kihab väljas kohvikuterrassidel istuvatest noortest. Selgituseks, siin nimetatakse kohvikutest meie mõistes baare, ehk siis pigem ikka õlle kui kohvi joomiseks mõeldud asutusi. Igatahes, see, et seal ruutkilomeetri kohta sama palju tudengeid on, kui Gentis, küll kusagilt välja ei paistnud. Jalutasime päeva jooksul linna risti-põiki läbi, nägime nii kesklinna kui ka elamurajoone, aga tudengitehorde ei kusagil.

Stiilinäide (tegelikult keskmisest pisut suuremast)  Leuveni tänavast

Rohelust oli Leuvenis rohkem kui üheski teises minu külastatud Belgia linnas

Lisaks flora'le paistab hoolega vaadates kaela sirutav fauna kah

Üks eriti armas ja eriti hästi ära peidetud pargike

Kui ma kunagi mõnes järgmises elus Belgia päritolu lauljannaks saan, teen oma esimese muusikavideo selles pargis, ma luban

(Merili, ära palun papude pärast hukka mõista!) Viskasin jope maha, et ikka mõnusalt pargis nosimise kogemus kirja saada, mõeldes omaette, et Karl on ikka totu küll, et ta maha istuda ei julge. Ja järgmise tunni kõndisin ringi jakki kuivatades ja märja pepuga. 

Kesklinnas on üks selline väljak, mille äärsete majade alumised korrused on eranditult kohvikutega täidetud, väljak ise paksult nende kohvikute lauakesi täis. See on see koht, kus Leuvenis väljas käiakse ja seal pidavat igal ajal palju inimesi olema. Ehkki kohvikute uksed paistsid avatud, olid täidetud vaid üksikud lauad. Kohalikud ise on väga uhked oma väljaku üle, nimetavad seda pikimaks baariks maailmas.

Tema on Desiderius Erasmus, tuntud kui Erasmus Rotterdamist.
Tema järgi sai nime ka Erasmuse programm, mille raames
ka näiteks meie kevadet siin Belgias veedame.

Valab tarkust pähe?

Use-It kaardi järgi pidi sellest kohast olema väga hea panoraamvaade linnale. Ilmselt oli kah, enne kui puud suureks kasvasid.

Leidsime ka märksa parema vaatega koha. Väidetavalt on ka Charles V sama teinud. Uhke värk.

Eelmise pildi vaade avanes selle seitsme meetri kõrguse Maria Theresa eest. Kujule alt üles vaadata oli päris hirmus. Juhin tähelepanu sellele, et Leuvenis on kaks varianti - kas imepisike või hiiglaslik kuju, vahepealset varianti ei ole.

Kõige ägedam liiklusmärk, mida minu silmad näinud!

Leuven on muide ühe kuulsaima Belgia õlu Stella Atrois kodulinn. See siin on vana tehas, uus nägi märksa modernsem välja, nii palju kui me rongiaknast nägime.

Kohe tehase kõrval seisis maas päris õlu päris klaasi sees. Kas reklaam?

Jah, seal on keset väljakut hiiglaslik nõel, mille otsa on hiiglaslik putukas torgatud

Ja see kaunis maja on nende ülikooli raamatukogu. TÜ-l on veel pikk tee minna.

Mitte kõige paremini õnnestunud reklaam

Üldiselt jäi mulle Leuvenist imehea mulje. See on Genti järel ilmselt teine koht siin riigis, kus ma mõtlesin, et siin võiks ju tõepoolest elada. Leuven on Brüsselist vaid 25 km kaugusel ja umbes veerand linna elanikest sõidavad iga päev pealinna tööle. Seal ringi jalutades kujutasin täitsa enda elugi niimoodi ette ja minu sees ei tekkinud päris kategoorilist vastumeelsust. Aga Eesti on siiski südamelähedasem, selle vastu ei saa. Mis mulle Leuveni juures meeldis, oli tema rahulikkus ja rohelus. Mul on tunne, nagu ma oleksin varemgi (korduvalt?) maininud midagi taolist - ju siis mulle tõesti meeldivad sellised pigem pisikesed, aga siiski linna mõõtu, teatavat hulka loodust sisaldavad asulad.