Võrreldes naistepäeva-nädalavahetusega oli viimane justkui tagasilangus. Väljas oli nii jahe, et tubased tegevused tundusid kordades ahvatlevamad. Küll aga ei tahtnud me terveid päevi koduseinte vahel veeta, sestap uudistasime Genti muuseume. Laupäevasest STAMi ehk linnamuuseumi külastusest Karl juba kirjutas, pühapäeva jätkasime kultuurselt ja seadsime sammud disainimuuseumisse. Lisaks tavanäitusele on seal praegu võimalik tutvuda Lightopia-nimelise väljapanekuga. Disainimuuseumist kodu poole jalutades jagasime muljeid ning leidsime üheskoos, et nii-öelda klassikalised muuseumid, sellised, kus maale imetleda või ajalooga tutvuda saab, on rohkem meie rida.
 |
| Lisaks raamatutest tehtud lauale, mida ma jäädvustada unustasin, oli see valgusti mu lemmik |
Belgia kaarti uurides ja vaatamisväärseid kohti otsides leidsin Oostende nime kandva mereäärse linnakese. Karl otsis kohti, kust Londonis ühistranspordiga liiklemist oluliselt soodustavat kaarti osta saaks ja leidis, et üks koht olevat just Oostendes. Mõeldud-tehtud, täna hommikul kell pool kaheksa (mis on meie siinse elurütmi jaoks ebamaiselt vara, aga peabki harjutama, sest selliseid varajasi ärkamisi on tulemas trobikond) helises äratuskell, et enne kell kolm algavat loengut kohalikus Pärnus ära käia. Karlil ei õnnestunud võlukaardikest endale soetada, kuid vahva oli Oostendega sellegi poolest tutvuda.
Taustauuring näitas, et linnakeses on kaunis kirik, kaunis rand ja pühapäeviti avatud shopping-street (mis on siin tõesti eraldi välja toomist väärt), kuid sellega tema turistiaktratsioonid põhimõtteliselt piirduvad. Kirik vaatas meile vastu juba esimesel sammul raudteejaamast välja astudes ja ka rannariba leidsime kiirelt üles, nii et ekslemiseks ruumi ei jäänud. Mere ääres jalutades tekkis meil mõlemal Karliga tunne, nagu oleksime mõnda väikesesse Hispaania rannikuäärsesse linnakesse sattunud (tervitused Sirlele!), või noh, vähemalt põhjamaalase versiooni. Üleüldse oli Oostende kuidagi hoopis teistsugune, kui ülejäänud Belgia linnakesed, mida ma siiani näinud olen. Majad ei ole sellised nunnud kolme-nelja kordsed muinasjutumajad, vaid kõrgemad, kuidagi modernsemad kortermajad. Kuigi majad on Oostendes suuremad, on linnake üldiselt kuidagi vaiksem ja rahulikum ja lausa tühi. Ringi jalutades nägime enamjaolt meist kolm korda vanemaid turistinägudega inimesi, kohalikke tuvastas minu amatöörlik pilk küllaltki vähe. Imeilus ilm meelitas nad lõunatunnil parkidesse päikest nautima, kuid jahedama ilmaga oleks ilmselt oostendlased täitsa nägemata jäänud. Oostendest võtaksin ma kaasa vaid roheluse - parkidest on Gentis minu arvates tõesti puudus.
 |
| Karli prillidelt paistab alati päikeseloojang |
 |
| Punaste junsude tausta ei tea aga vot sellised majakesed olid Oostendes |
 |
| Miks see silt nõnda lookas on? Ma pakuks, et tuul. |
 |
| Muul või midagi selle laadset |
 |
| Ja vaade muulilt |
 |
| Täiuslik park, tiik ja pardikesed kõik olemas |
 |
| Kui Gentis ma veel pungakesi märganud pole, siis Oostendes on õisi raske mitte märgata |
 |
| Täitsa Notre Dame ja Westminster Abbey nägu. Mõne nädala pärast oskan öelda, kas jääb millegi poolest neile alla. |
Järgmine postitus juba Londoni-teemaline :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar