Seitseteistkümnes ehk veri meni piktuures

Käes on jälle minu kirjutamise kord ja kuna viimane kord rääkis eelmisest nädalavahetusest võtan käesoleva nädala kokku.
Kuna esmaspäev oli üsna sündmustevaene vähemalt minu jaoks hüppan ma kohe edasi teisipäeva juurde. Teisipäev oli nimelt viimane päev, kui minu ja Maarja ühistranspordi kuukaardid kehtisid. Ja sellest pidi ju viimast võtma. Käisime teist korda vene poes, kust Maarja sai odavaid puuvilju. Samuti ostsime meie poolt juba maitsetesti läbinud pelmeene. Nii mõnigi asi tuli poes tuttav ette ja meenutas Eestit.

Esimene tuttav asi. Laima sokulaad. Eestikeelse tekstiga.

Leili juures olen ikka selliseid pakke näinud. Me Saalega vist ikka rohkem Rama inimesed.

Kui enamus inimesi käivad IKEAs mööblit ostmas, siis meie käime seal enamasti ikka söögi pärast. Lihapallid, ikka lihapallid. Seekord läks isegi väga hästi, kuna lihapalle tõstval tädil oli vist hea päev. Sain neli tükki rohkem, kui pidin. Alguses isegi ei märganud seda, kuna pallid olid kastme ja friikate alla ära peidetud. Igatahes, vedas mul.

Kolmapäeval jõudis kätte aeg, kui lubadustest said teod (mitte need limased ja söödavad elukad). Kätte jõudis pesupäev. Seda oli hädasti meil ka vaja, kuna puhast aluspesu meil enam ei olnud. Laadisime siis kotid musti riideid täis ja hakkasime ühe trammipeatuse kaugusel asuvasse pesumajja minema (no teate küll nagu Ameerika filmides, palju pesumasinaid kõrvuti). Jõudsime kohale ja Maarja üritas, mis ta üritas, aga uks ei avanenud. Ka minul ei õnnestunud ust avada. Pesumaja, mis peaks väidetavalt hommikul kuuest avatud olema oli 12 paiku kinni. Nojah. Läksime koju tagasi. Vahepeal käisime vist poes :) Igatahes, kui me õhtupoole sinna tagasi läksime oli koht avatud. Minu pesu sai pestud ühes masinas, Maarjal läks vaja koguni kolme. Ühe masinatäie pesemine maksis 4,5€, endal pidi muidugi pesuvahend kaasas olema. Kuivati kasutamisõiguse eest pidime välja käima järjekordse euro. Õnneks kuivatid olid suured ning maksma pidime ainult kahe eest.

Neljapäeval olime me jälle päev otsa graafilises kommunikatsioonis. Õppejõud olid meile koguaeg rääkinud, et kursus kestab kaheksa nädalat. Meie tunniplaanis on alati kirjas olnud, et kuus. Suur oli nende üllatus, kui nad meie tunniplaanist kuulsid. Kuid isegi ilma tunniplaani nägemata võttis õppejõud vastu otsuse, et olgu siis nii, et kestab teile siis kuus nädalat. Ju siis on Belgias tunniplaan väga püha asi. Maarja oli tublisti loengu lõpuni, mina läksin aga tunnike enne lõppu ära, kuna pea valutas. Kuid ega see kerge olnud, kuna seda ainet loetakse kohas, mis asub meie arvates Gentist väljas. Seega ei ole ka bussiliiklus väga tihe - kesklinna viib buss kaks korda tunnis. Seega pidin paarkümmend minutit peatuses ootama. Kuigi kuukaardid olid meil aegunud saab Belgia kõnekaardi omamisel osta kaks eurot maksev tunnipilet SMSi abil.

Kuni Maarja koju jõudis üritasin ma magada. Maarja koju jõudes oli mul peavalu õnneks taandunud ning varsti suundusime me linna, kuna väljas oli väga ilus ilm. Ilma kindla plaanita läksime niisama kesklinna jalutama.

Ma elus ja rõõmus

Heal Maarjal

mitu nägu

Miks on märtsi keskpaigas Genti kesklinnas jõulukaunistused jääb arusaamatuks

Fallen Angels on vintage pood, kus müüakse igasugu vanu postkaarde ja teisi vintage asju 

Loss ilusas valguses. Selle lossi taga olevas kloostri moodi asjakeses elavad meie sõbrad vietnamlased

Miks ma nii sinine olen, ei tea

Vesi. Seda on meil siin suht palju

Sööma käisime me otsimas siin tänaval, kus on väga paljude erinevate riikide köögid esindatud. Kõrvuti ja harmoonias nad siin eksisteerivad.

Nagu välja tuleb oskab Maarja isa kaamera ka pimedas ilusaid pilte teha.

Nendele majadele ei ole esimene kord siin blogis olla

Talle ka mitte

Terve õhtu linnas ringi jalutades olime märganud, et mingi helikopter sõidab linna kohal. Õhtul koju jalutades saime aru, et tegemist oli politseihelikopteriga. Tahtsime alternatiivset teed pidi koju minna, aga ei saanud, kuna politseibuss ja kilpidega eriüksuslased (?) olid tee blokeerinud.

Blokaad

Kas tõesti on tegu terroristidega. Oh jumal, Leili ju hoiatas, et me oma nina kuhugi ei topiks.
Ei olnud asi tegelikuses üldsegi nii hull. Lihtsalt mingi tudengite poolt korraldatud meeleavaldusrongkäik USA ja Euroopa liidu vastu. Kuna viimane taoline meeleavaldus paari aasta eest oli olnud natuke vägivaldne ning ligi 300 inimest arreteeriti oli seekord linn kasutusele võtnud ennetavad meetmed. Rongkäik oli seaduslik ja kooskõlastatud (lisan ma Saale pärast, et ta norima ei hakkaks).

Kuna järgmisel esmapäeval olema pidanud loeng jääb ära ja meil on nüüd viis päeva järjest vaba mõtlesime eile õhtul, mida tarka oma ajaga teha. Täna alustasime vaikselt ning külastasime Genti linnamuuseumit STAM. Mis ma sellest ikka pikalt kirjutan, üks pilt pidavat üle tuhande sõna ju ütlema.

Mina miniatuurset Genti uurimas ja puurimas

Vanasti oli see nunnade söögituba

Nüüd on siin laud ja kellegi Hugo II haud

Kuna Maarja on öelnud, et tema tugevaim võõrkeel on saksa küsisin ma temalt, kummas keeles ta loeb: inglise või saksa. Maarja vastas, et inglise, kuna näed ju isegi, tekst on lühem

Imelik olevus imelikus poosis

Kuigi siit väga näha ei ole, siis selles 16 sajandi maalil Gentist asub meie ühikas selle punase noole all.

Isegi mina ei saa aru, mis seal toimub

Äkki suurem pilt aitab 

Siin maalil peaks vähemalt tuhat inimest olemas. Respect kuntsnikule

Põrand ja Maarja riided on üsna sama mustriga

Paks mees, imelik kala ja väike paks laps

Koopia Genti kuulsast altarist. Vasak alumine osa varastati 1934 ära ja on siiamaani kadunud. Originaal on kesklinna kirikus ja kadunud osa on restureeritult nähtav.

Suured legodest tehtud Genti tornid

Minu torn 

See silt annab teada kui savi (poogen, pohh, pohl) tal asjadest on

Lõppu lisan veel ühe asja, mis küll ei leidnud aset sel nädalal, aga pole varem sellest kirjutanud. Eelmisel kolmapäeval linnast tulles vaatasin, et facebookis on minuga ühendust võtnud üks reporteritöö õppejõududest. Pikk jutt lühidalt: õppejõud kirjutas mulle ja tegi mulle tööpakkumise saada Tartu Postimehe spordireporteriks. Kuid kahjuks kuna olen Belgias pidin pakkumisest keelduma :(

Kaabudejahil. Maarja näeb minu arvates välja nagu briti politseinik

See kaabu jäi teisele kohale

See kaabu võitis.

Meie parim John ja Yoko impression

John ja Yoko parim meie impression