Kahekümne kaheksas ehk Corfu kõrgused (jumal küll kui igavaid pealkirju ma viimasel ajal postitustele panen)

See, mis jääb Corful puudu suuruses teeb saar kordades tagasi kõrguses. Saare kõrgeim mägi, Pantokrator, on üle 900 meetri merepinnast ning kogu saare kirdeosa kuulub Pantokratori mäestiku mõjuvõimu alla. Kui esmakordselt Corfu kaarti vaadates mõtlesime, miks suunab GPS meid ringiga pealinnast Acharavisse, kui on ka palju otsem tee, siis varsti saime aru, et just seesama mägi ongi selle põhjuseks. Kuid õnneks on mäe avastamine tehtud turistidele üsna lihtsaks ning mäe täitsa tippu viib 2-3 korralikku autoteed.

Üsna korralik ja lai tee

Tee mägedes ja Albaania

Mäe tipus oli klooster ja suur raadiomast, mis kahjuks piltidele väga  hästi ära ei mahtunud ja seetõttu siin blogis visuaalset kajastamist ei leia. Vaated ülevalt olid muidugi väga ilusad. Ja kassid ka.

Mäe tipus olev klooster

Maarja (igaks juhuks, kui keegi veel ära ei tundnud) 

Kuna hommikusöögist oli juba üsna palju aega möödas otsustasime kuskil midagi süüa. Maarja isa oli soovitanud külastada mõnda mägiküla söögikohta, kuhu turismibussid ei pääse. Ja ühe sellise me ka leidsime. Kuigi toiduga läks 45 minutit aega oli toit järgneval pildil nähtaval majas väga väga hea. Restoraniks on seda söögikohta raske nimetada. Esimesele korrusele oli üles pandud paar lauda ja tundus, et meid teenindanud tädike ise elas selles majas. Kuna käes oli lõunasöögiaeg küsis meie teenindaja, kas tohib meie kõrvallauas istet võtta ja ise ka lõunat sööma hakata. Väga omalaadne kogemus oli. Kõrvalmajas elasid umbes kakskümmend kassi ja kui värav lahti tehti jooksid paljud välja, uudistasid ringi kuid lõpuks läksid ikka koduhoovi tagasi.

Selline näeb välja üks Corfu mägiküla

Madu-uss

Teine ilusa vaatega kõrge koht kandis nime keisri troon. Koht kandis sellist nime, kuna Achilleoni paleed (millest tuleb juttu järgmises postituses) omanud keiser tahtis originaalselt ehitada oma palee mäe otsa. Raske pole aru saada miks, kuna vaade oli seal tõesti ilus.

Corfu lõunapool

Asustus pildi vasakul pool on saare suurim linn Kerkyra

Meie peatumispaik Acharavi jääb nende mägede taha, seega peaaegu iga päev pidime me autoga neid mägesid ületama. See pildi paremal pool olev hallikas ja teistest mägedest natuke kõrgem tipp on Pantokrator.

Maarja teel keisri trooni vaateplatvormile

Pelekase küla, mida pidi läbima, et vaadet nautida

Ja nüüd natuke veel loomadest. Eelmises postituses unustasin mainida, aga meid hakkas Acharavis jälitama üks koer. 

Vot see sama koer. Ühel päeval läksime me Acharavis sööma. Või no õigemini tahtsime minna. Restoran oli meil välja valitud ja otsustasime, et kõige kiirem tee sinna on mööda randa. Kuid kahjuks oli ranna kaudu ligipääs restorani blokeeritud ning pidime tagasi pöörama. Rannas nägime me seda sama koera. Kuigi kumbki meist koera puutuma ei teinud pöörasin ma talle siiski natuke tähelepanu. Ja koer hakkas meil järel käima. Kord jooksis ees, kord sörkis taga, kuid meiega koos ta oli. Korraga sööstis ta minema. Mõtlesime, et ta oli meid jätnud, kuid ei. Eespool oli lihtsalt kanakari, kellega kutsa mängida tahtis. Kanad aga nii ei arvanud ja jooksid-lendasid minema. Maarja väidab tänase päevani, et nägi oma silmadega, kuidas üks kana kurvi võttes tiiva maha pani ja pikali kukkus. Mina kahjuks ei näinud. Igatahes jälitas koer meid kuni Acharavi peatänavani, kus meil õnnestus restoran leida ning tema käest pääseda.