kolmapäev, 1. aprill 2015

Kahekümnes ehk vähem kui 12 tundi enne Pariisi minekut on õige aeg Londonist kirjutada

No käisin ka mina Londonis. Minu kolmas kord siis selles linnas. Teine kord kohas, kuhu ma Londonis esimesena läksin - White Hart Lane ehk Tottenhami staadion. No ei saa ju Londonis olles jalgpalli ja Premier League`i mitte kohapeal vaadata.

Plaan Londonisse minna sai alguse minu mäletamist mööda ikka sellest, et The Who kontsert lähiriigid Hollandis toimus siis, kui meie tagasi Eestimaal juba. Jäi silma, et Who annab kaks kontserti ka Londonis, piletid olid soodsad, siis veel mängis Tottenham kodus ja nii see minek reaalsuseks saigi.

Põhja-Londonisse jõudsin kohale ilusti ning nagu eelmine kord sinna reisides nägin ma seekordki juba metroos fännisärke kandvaid inimesi. Neid jälitades jõudsingi staadionile. Kuigi piletid olid väljamüüdud on Tottenhamil partnerleping internetilehega, kus inimesed saavad oma pileteid müüa. Selat ma endalegi oma pileti leidsin. Teisel korrusel, aga mängu nägi hästi. Kohe näete Teie ka, kui hästi või halvasti.


Vaade

Pennu!!!!


Vot nii!


Mäng lõppes 4-3 Spursi võiduga. Ühe mänguga seitse väravat ära näha toob minus esile soovi tsiteerida kunagist põllumajandusministrit Villu Reiljanit: "Pole pahaaaaaa"

Vahepealsete asjadega on Maarja teid juba kurssi viinud seega liigun edasi järgmise ainult enda asja juurde: The Who. Kontsert toimus maailmakuulsal O2 areenil kuhu pääses ilusti metrooga.


Kontsert oli äge, laule mida ma üldse ei teadnud oli 3-4. Täitsa raha väärt. Minu suure üllatusena esitati ka laul "A Quick One, While He's Away". Soovitan kõigil kuulata!


Minu vaade. Siit tundub kauge, aga polnud tal häda midagi.


Väike fun fact. Päev enne Who kontserti käisime me, nagu Maarja juba kirjutas, kuulamas Biitlite muusikali/kontserti. Kui eile nägin ära võlts Ringo Starri ehk Biitlite trummari siis O2 arenal nägin ära õige Starri Poja Zak Starkey, kes nagu kõik muidugi teavad on The Who trummar. Ja no veel see, et Who endine trummar oli ta ristiisa. Fun fact läbi.

Kui saareriiki saabusime me bussiga, mis oli rongi sees, mis sõitis vee all, siis tagasi tulime üsna igavalt - praamiga. Sõit oli aga öösel, praamil pidime bussist maha minema ja magama väga jääda ei tahtnud, seega otsustasime praamis üleval hoidmiseks erinevaid mänge mängida. Kuidas mitte magamine kellelgi välja tuli, lasen igaühel piltide põhjal ise otsustada.

Maarja

ärkamise

protsess 
praamil.

Selline nägi meie hostel siis välja. Esimesel pildil kujutatud udune asjandus on sild, millel sõitsid rongid. Pilt on tehtud minu voodist. Üllatavalt ei seganud rongid mind absoluutselt.


All sõidutee üleval rongitee

22 voodikohaga meie hostelituba

Lihtsalt kaks vahvat pilti Maarjat :)


Hi-hi- hi. Mingi torn.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar