teisipäev, 17. veebruar 2015

Kaheteistkümnes ehk ühikaelu


Uskumatu, et me siin vaid kaks nädalat oleme olnud. Tundub nagu palju palju rohkem.

Valisime juba mitu kuud tagasi endale siia elukohta. Kõige lihtsam valik tundus olevat ühikas. Artevelde tudengid said valida nelja erineva ühiselamu vahel, Meie valik kujunes põhimõtteliselt vaid piltide põhjal - foto Savaanstraati ühikatoast tundus kaunim ja tuba tundub hubasem, kui teistes, niisiis saatsime avaldused teele ning juba mõne päevaga saime vastuse, et meile on soovitud tuba leitud. Minu arvates juhtusime me väga mõnusasse ühikasse, seda eelkõige tema asukoha poolest. Nimelt kooli minekuks peame me 10-15 minutit lõuna suunas jalutama ning linna keskväljak jääb meist vähem kui kilomeetri kaugusele teises suunas jalutada. Olulisim shopping-street algab aga põhimõtteliselt meie tänava nurgalt. Ja üleüldse, ükskõik millist poodi, kohvikut, vaatamisväärsust või muud kohta me Google Mapsist otsinud oleme, haruharva on miski meie kodust enam kui kahe kilomeetri kaugusele jäänud. No kui see üks õnnetu õppehoone välja arvata.

Ühikaelu on siin teistsugune kui Tartus. Esiteks on siin enamik ühikatoad ühekohalised, toa jagamine on pigem erand. Tartus on vastupidi, inimesed on aasta või kauemgi järjekorras, et endale üksikut ühikatuba saada. Enamikes Tartu ühikates jagavad inimesed nelja- või kuuekesi kööki, vetsu ja vannituba, vaid vanemates renoveerimata ühikates on köögid ja vannitoad kogu koridori peale ühised või lausa keldris. Siin jagame me WC-d ja vannituba kogu korruse inimestega. Täpselt küll ei tea, kuid ilmselt elab siin korrusel 20-25 tudengit ning meil on neli tualettruumi (meestele kaks, naistele kaks) ning kolm dušinurka. Siiani pole ma veel kordagi pidanud kellegi järel ootama, seega on see vist piisav. Muidugi, pesemas käin ma nüüd alumisel korrusel, kuna avastasin, et seal on üks pisut inimlikum dušš (st segisti käib seina küljest ära ja saan vähemalt valida, kuhu see üsna nõrgukene veejuga mu kehal maandub). Muidu see pesemisnurga ja vetsu jagamine nii paljude inimestega väga hirmus ei olegi, kuid näiteks õhtul soojast pesast välja ronimine ja vähemalt 10 kraadi külmemasse vetsu (sest miskipärast on seal tihti aknad lahti) minemine nõuab tihti keskmisest suuremat eneseületamist.

Köögiga on aga pisut kurvemad lood. Nimelt on meil neljandal korrusel üks suur köögi- ja koosviibimise ruum. Köögis on kaks pliiti. Just nimelt, rohkem kui 100 tudengit jagavad kahte pliiti. Minu meelest on seda pisut vähe, kuid siiani oleme saanud oma kokkamised kokatud ilma kellegi järel ootamata. Selles suures köögis on lisaks söögivalmistamise nurgale palju laudu, toole ja diivaneid, suur telekas mustmiljoni kanaliga (see käib tööle kolme puldiga!) ja lauajalgpalli laud. Siin on ka teistes ühikates selline koos aja veetmiseks mõeldud ruum, mis on minu arvates eelis Tartu ühikate ees. Meie köögis on siiani peaaegu igal õhtul suurem või väiksem koosviibimine toimunud, niisiis täidab oma eesmärki hästi. Natukene kahju on muidugi neist, kelle tuba selle köögi/koosviibimiseruumi kõrval on. Köögis käivad koos istumas nii kohalikud tudengid kui ka erasmuslased (ainuüksi sel semestril tuli siia ühikasse elama 18 uut välistudengit). Siin on igal korrusel pisike köögike, mida nimetatakse kitchenette'ks, kuid mina käin sinna lihtsalt prügi viimas, sest see on varustatud vaid mikrolaineahjuga. Huvitav, et igal korrusel on oma mikrokas, üleval köögis on isegi röster, kuid ühtegi veekeetjat ühikas ühiskasutuse jaoks pole.

Tuba on meil siin suurem, kui Tartus. Neid kahtekümmet kuute ruutmeetrit sisustavad kaks voodit, üks suur ja üks pisike laud, üks riidekapp, pisike külmik ja kraanikauss. Mööblit just ülearu palju ei ole, paljud kohalikud tudengid on oma tuba hubasemaks muutnud sisustades seda väikese diivani, tugitooli või riiuliga. Riiulitest või muudest kohtadest, kus asju hoida, tunnen ma väga puudust, kuid ei tundu ka mõttekas midagi ainult viieks kuuks osta. Ka kõiki nõusid ja söögitegemise asju hoiame me oma toas, kuigi tegelikult on neljandal korrusel igale toale pisike lukku käiv kapike nõude ja kuivainete hoiustamiseks. Nii et söögi tegemine nõuab siin korralikku eeltööd - mõtled välja, mida teha ning mida selle jaoks vaja läheb; pakid kõik vajalikud asjad kotikesse ja tatsad korrus ülespoole, samal ajal pöialt hoides, et mõni pliidiraud ikka vaba oleks.

Omaette tegevus on siin prügi sorteerimine. Meile anti lausa selgitav leheke selle jaoks. Peame oma prügi jagama neljaks: paber, pakend ja klaastaara ning neljandasse kõik ülejäänu. Ma sorteerin ka kodus väga eeskujulikult prügi, kuid siinne süsteem ajas mind ikkagi segadusse, sest näiteks jogurtitopsid, mille ma kodus puhtaks lopsan ja pakendiprügisse viin, tuleb siin sellesse neljandasse ehk segaprügisse visata.

Ühiselamu korras hoidmiseks on siin päris hea süsteem. Kuigi korruste peal käivad paar korda nädalas koristajad, siis kitchenette'i ja kööki peavad elanikud ise korras hoidma. Igal nädalal vastutab üks tuba korruse kitchenette'i ja üks inimene köögipindade, köögis olevate laudade ja köögi prügi välja viimise eest. Kuna meid elab siin aga üsna palju, siis meie peame siin ilmselt vaid ühel nädalal asjalikud olema. Näiteks sel nädalal vastutab Karl pliitide eest ja järgmisel nädalal on minu kord prügi välja viia. Kui igaüks oma kohustust tõesti ka täidab, siis on süsteem ju igati hea.

Üks suurim erinevus Genti ja Tartu ühika vahel on aga inimeste suhtumine. Kui Tartus ei vaata keegi koridoris vastu tulevale inimesele tihti otsagi ning liftis näpitakse nutitelefoni, et jumala eest silmsidet võõraga vältida, siis siin on täpselt vastupidi. Iga vastu tulev kaastudeng tervitab sind ning haruldane pole ka see, et hakatakse juttu rääkima. Näiteks köögis oleks imelik kellegagi sama pliiti kasutada, ilma sealjuures pisikest small-talk'i arendamata. Näiteks meie naabripoiss käis meie ukse peale koputamas, et ennast tutvustada ja teada anda, et võime iga murega tema poole pöörduda. Vahva ju. Ma ei kujuta hästi ette, et keegi Tartus niimoodi teeks. Eks see pisut harjumatu ole tagasihoidlikele ja enda ruumi armastavatele eestlastele, kuid mina täitsa naudin seda laialdast suhtlemist. See on hea, kuni on oma tuba, mille ukse saad enda järel kinni tõmmata ja siin rahulikult vaikust nautida.

Kokkuvõttes on see ühikas nagu ühikas ikka, oma plusside ja miinustega, kuid usun, et sellest saab meile igati mõnus kodu lähikuudeks. Nagu õigel kodul ikka, on meil siin ka oma postkast, nii et ootame postkaarte ja kirjakesi aadressil Savaanstraat 74/76 tuba 3S10 Gent 9000.


Meie tuba. Juhin tähelepanu suuuuurtele akendele

Ma ausalt ei oska öelda, miks Karl nõnda õnnetu on

Umbes niimoodi me siin igal õhtul pesas istume

Karl issi ja õdede-vendadega skypemas ehk praise the tehnoloogiaajastu


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar