Peale vaate imetlemise juhatati meid kõrvalruumi, kus tegime ühispildi (pildil on nii kommunikatsiooni kui ka äri õppivad vahetusüliõpilased). Peale seda jõudis kätte päeva esimese poole oodatuim hetk - söömine. Süüa anti meile võikusid ja kohvi/teed. Päevaplaanis ei olnud ametlikult midagi, kuid oli aru saada, et meilt eeldati üksteisega suhtlemist. Ja seega me ka suhtlesime. Eileõhtusest jalutuskäigust oli tuttavaid nägusid mitmeid, kuid ainus kellega varem natukene rääkinud olime oli soomlanna Anni. Temaga rääkisime täna pikemalt. Vestlusest võttis osa ka veel üks Rootsi ja üks Kanada tüdruk. Samuti hakkasin ma vestlema kahe Vietnamist päris poisiga, kellest ühega olen/oleme me üsna semuks juba saanud. Istusime arvutiklassis täitsa kõrvuti :) - Maarja ühel pool mind ja vietnamlane teisel pool. Juba varem oli meile silma jäänud üks tüdruk, kes nägi välja nagu päriselu Barbie. Kuid siit ka päeva esimene õppetund: ära hinda raamatut kaane järgi. Kui tüdrukuga ühise keele leidsin (keeleks oli inglise keel, kuna ta on USAst) sain teada, et ta mängib ülikoolis jalgpalli, mida ta kutsus jalgpalliks ja mille all ta pidas silmas ka reaalset ja õiget jalgpalli, mitte seda, mida ameeriklased jalgpalliks kutsuvad. Samuti oli ta hästi kursis Inglise jalgpalliliiga ning USA korvpalliliiga NBA-ga.
Kuid huvitavaid inimesi on nagu pildilt ka näha võib veel. Hiljem tutvusime poisiga, kes facebooki andmetel on sündinud USAs ning oma jutu järgi üles kasvanud Senegalis, käib ülikoolis Prantsusmaal ning on vahetusõpilane G(h)entis. Rääkisime põgusalt ka kahe hispaanlase, ühe Soomes vahetusüliõpilaseks olnud portugallase, ühe hollandlanna ning veel ühe vietnamlasega. Inimestega rääkides, pidi paljudele selgitama kes, mis, kus see Eesti on. Õnneks oli Maarjal kaasas riidest kott, mille peal oli Euroopa kaart ning Eesti seal eraldi välja toodud. Sellest kotist oli väga palju kasu. Samuti tutvustasin mina Eestit mitmele inimesele läbi Skype`i. Üks hollandlanna sai aga ka meie laulupidude koha pealt targemaks. Kui ma korra Maarjaga meie emakeeles rääkima jäin küsiti meilt, et mis keelt me räägime, kuna see tundub imelik. Selgitasin neile ja lisasin, et soome keel on üsna sarnane kaasates Anni vestlusesse. Kuna riikide asukohaga oli paljudel probleeme sain ma arvatavasti esimese eestlasena iial seletada liftitäiele inimestele, et Soome asub Eesti kohal, mitte Eesti ei asu Soome all. Ja seda kõike tänu Maarja riidest kotikesele.
Vahepeal oli meil vaba aega ning otsustasime Maarjaga üle vaadata väikese supermarketi, mida meile eilsel jalutuskäigul tutvustati. Kui eile räägiti, et Spar on väga väga kallis ning see pood palju palju parem, siis tegelikkuses on mõlemad poed üsna samas hinnaklassis - lihtsalt ühes poes ühed ja teises teised asjad soodsamad. 5 minuti pikkuse jalutuskäigu kaugusel meie kooli peahoonest asuvas poes müüdi värskelt pressitud smuutitaolist ligikaudu kümne erineva maitsega mahla. Keskmine pudel maksis 2 ja suur 3 eurot. Mekkisime apelsini-maasika mahla ning see oli tõesti väga hea ja värske. Spari sisenedes ja sealt väljudes oli näha, et vahepeal on sadanud. Õnneks meie vihma kätte ei jäänud. Kuid selliseid sajuhooge tuli päeva jooksul veel ning see õpetas meile teise õppetunni: alati kanna vihmavarju kaasas.
Kella neljast hakkasime me koolist aga kesklinna poole liikuma. Kavas oli väike kahetunnine kesklinnatuur. Kuna giide oli kolm ja meid liiga palju jagati meid kolme gruppi. Kõik inimesed peale eestlaste (mina, Maarja ja Evelina kes samuti Tartus õpib) olime aga rääkima jäänud ning mitte gruppidesse ise jagunenud. Seega pandi meid kolme eri gruppidesse :O. Kuid kui ma nägin, et gruppe võis vabalt vahetada liikusin ma kiiresti Maarja ja oma vietnamlasest sõbra gruppi. Ja õigesti tegin. Ekskursioon kestis poolteist tundi. Üle tunni aja sellest me lihtsalt seisime ja kuulasime vahva onu juttu. Kuid õues oli väga jahe ja ekskursiooni lõpuks oli ligikaudu kahekümnest alustanust alles jäänud üksteist. Kuna me olime samas grupis oli hea üksteist soojendada. Ja seda oli tõesti vaja, sest muidu oleks Maarja lihtsalt ära külmunud. Nagu ta ütles, oleks ta arvatavasti koju (ühikasse) läinud, kui ma oleks teises grupis olnud. Ka veel rohkem põhjast tulnud soomlannal oli külm. Viimasel pildil olen ma koos oma sõbraga Vietnamist.
Peale ekskursiooni lõppu kiirustasime me koju. Kuid varsti suundusime me oma järgmisele rännakule. Nimelt olime me ühe teise tudengi käest ostnud kasutatud veekeetja ning läksime sellele järele. Väike üllatus tabas meid siis, kui õige nimega tänav lihtsalt korraga heast peast ja luba küsimata nime muutis. Alguses oli üks, kuid keskel juba teine nimi. Peale veekeetja ostsime me pärastpoole ka poti ja panni. Kuid veekeetja viime me homme vist tagasi, kuna oma põhilist funktsiooni ehk vee keetmist ja kohe absoluutselt täita ei taha. Ei tööta. Kuid asjade ostmine ja ringi kiirkõndimine toob meid kolmanda õppetunni juurde: kõndides on alati soojem.
Paluks piltidele ka kommentaare! Ja ärge siis väga hullult külmetage, joojad sokid jalga!
VastaKustuta